Öökullid
Puuokstel õhtut vastu võtteskui võõrad puuslikud on reas
öökullid. Sätendavad peas
karmiinsed silmad. Süngelt mõttes
sel raskel, kurval tunnil nad
pealt vaatavad, kui hääletuna
kaob aegamööda ehapuna,
öö ikka enam võtab maad.
Nad õpetavad arukale,
et rutt ja rahutus on vale
ja alati meid eksi veab.
Vaid sõge varje püüda proovib.
See ikka nuhtlust kandma peab,
kes asukohta muuta soovib.
(C. Baudelaire)
posted by Anne T @ 12:41 AM
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home